Flamenko – tants, mis vallutab südameid üle maailma
Autor: Eve Keerus-Jusupov, Merlis Homes SL CEO.
Aitan leida sulle teise kodu või äripinna siin Costa del Solis.
Tekkis küsimus – võta ühendust – tel +372 5661 6598 või Whatsapp
Kitarrist Paco de Lucía on öelnud, et flamenko on Hispaania ja ehk ka Euroopa kõige tähtsam kultuurivorm – täis emotsionaalset jõudu ja rütmi, mida vähesed Euroopa rahvamuusika stiilid omavad. Ja meie nõustume sellega!
Flamenko on traditsiooniline Hispaania muusika- ja tantsustiil, mille koduks peetakse Lõuna-Hispaanias Andaluusia piirkonda. See on tants, milles põimuvad erinevate kultuuride mõjud, sh araabia, rooma, juudi ja mustlaste kultuur.
Flamenko on tants, mis on tuntud oma kirgliku esituse, iseloomuliku kitarrimängu, sügavalt väljendusrikka laulu, dünaamilise tantsu ja ka efektsete esinemisrõivaste poolest.
Flamenko tänapäevases mõistes hakkas kujunema 19. sajandi keskel ja teises pooles. Eriti romantismi ajastul, kui Euroopas kasvas plahvatuslikult huvi eksootiliste kultuuride vastu ja kirjandusteosed ning muusikakriitikud hakkasid üha enam mainima flamenkot kui eripärast ja köitvat kunstivormi. Sel perioodil tekkisid ka esimesed flamenkokohvikud.
Tänapäeval on flamenko kunstivormina levinud üle kogu maailma ning alates 2010. aastast kuulub flamenko ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Mis teeb flamenko eriliseks?
Flamenkos on olulised elemendid kitarrimäng, laul (cante) ja tants (baile). Laulus on üle 50 erineva stiili (palo), et väljendada erinevaid emotsioone, alates sügavast kurbusest (cante jondo) kuni rõõmsate ja elavate rütmideni (cante chico).
Flamenko on eelkõige kunstivorm, kus iga liigutus ja žest väljendavab emotsioone selleks, et veenvalt läbi tantsu ja muusika jutustada oma lugu. Tantsus on põhirõhk tantsija enesekindlal hoiakul ja rühil. Flamenkokunstis on oluline tähtsus mõistel duende ehk müstilisel ja kirglikul energial, mida esinejad publikule edastavad ja just seda peetakse tõelise flamenkoelamuse saavutamise võtmeks.
Käteliigutused (floreo) flamenkos võivad olla aeglased ja graatsilised või kiired ja jõulised, sõltuvalt loo või laulu meeleolust. Niisamuti käteplaksutamiste rütm (palmas).
Jalgade töö ja koputamine (zapateado) on flamenko tantsus üks kesksemaid elemente. Flamenko kinga päkaosa ja kontsade all on väikeste metallplaatide tugevdused, mis tekitavad flamenkotantsule iseloomulikke helisid. Flamenko kitarrigi konstruktsioon kergem ja see on valmistatud viisil, mis võimaldaks tekitada teravamat ja valjemini kõlavat heli.
Tantsijad kasutavad emotsioonide edasiandmiseks erinevaid jalgadega koputamise, trampimise ja libisemise kombinatsioone.
Flamenko tantsus kasutatavate jalgade töö ja koputamiste rütmid on keerulised ja tekib küsimus, et kas igal klõpsul on nagu morsekoodil oma tähendus. Nii ja naa. Kui morsekood on universaalne sümbolite süsteem, siis flamenko rütmid on eelkõige muusikalised ja tantsulised väljendusvormid, mis sõltuvad tõlgendamisest ja esitusest.
Flamenko muusikas on aga mitmeid põhirütme, millest igaüks loob erineva meeleolu ja on seotud teatud tantsude või lauludega.
Näiteks:
- Soleá. Üks flamenko sügavamaid rütme, tavaliselt aeglane ja väljendusrikas, rõhuga iga 12 takti tsükli 3., 6., 8., 10. ja 12. löögil.
- Bulerías. Kiire ja elav rütm, mis rõhutab improvisatsiooni, rõhuga sageli 12 takti tsükli 3., 6., 8., 10. ja 12. löögil, kuid kiiremas tempos kui Solea.
Sõrmeklõpsud (castañuelas) on veel üks viis, kuidas flamenko tantsijad lisavad oma etteastesse rütmi ja karakterit. Lisaks efektsed flamenkotantsu rõivad oma erksate värvide ja volangidega. Väidetavalt võib ühe efektse flamenkokleidi valmistamiseks kuluda 7 kuni 10 meetrit kangast, sõltuvalt kleidi disainist ja volangide hulgast. Mõne eriti uhke disaini puhul isegi 15-20 meetrini.
Muuseas, traditsiooniliselt tantsib flamenkotantsija laval üksinda. Tablaos (väiksem flamenkoteater) saavad lihtsalt enne etendust kokku tantsija, laulja ja kitarrist, kes esitavad tunniajase etenduse, ilma et nad enne harjutaksid: alustades lepitakse vaid kokku, mis stiilis esitlus tuleb. Improvisatsioon on flamenkos sama oluline nagu džässmuusikaski, ent võrratu elamuse saamiseks on vaja tehnilisi oskusi.
Kus saab flamenkoetendusi vaadata?
Igas Hispaania linnas on flamenkorestorane, kus toimuvad iganädalased etendused. Lihtsalt vaadake internetist soovitusi ja arvustusi.
Osalege kindlasti festivalidel. Üks suurimaid ja värvikamaid festivale Andaluusias, kus flamenkoetendusi näha või ka ise kaasa lüüa, on aprillikuus Sevillas toimub Feria de Abril https://visitasevilla.es/la-feria-de-abril/. Sevillas korraldatakse ka iga kahe aasta tagant sügiseti maailma suurimat flamenkofestivali “Bienal de Flamenco”.
Järgmine leiab aset juba 2024. aasta sügisel https://www.spain.info/en/calendar/flamenco-biennial/
Ka flamenkomuusem asub Sevillas.
Üks Hispaania vanimaid ja prestiižikamaid flamenkotantsu ja -muusika konkursse on “Concurso Nacional de Arte Flamenco” Córdobas. See toimub iga kolme aasta tagant.
Flamenko huvilistel soovitame vaadata hinnatud režissööri Carlos Saura flamenko filmide triloogiat – “Blood Wedding” (1981), “Carmen” (1983) ja “El amor brujo” (1986) või tema filmi “Flamenco, Flamenco” (2010), mis on visuaalne ja muusikaline uurimus flamenko kunstist, erinevatest stiilidest ja põlvkondade esinejatest.
Kas teadsid, et ka Eestis on sel suvel võimalik flamenkoetendusi nautida nii Tartus kui Saaremaal (Saaremaa Ooperipäevade raames Kataloonia Ooperimaja poolt). Ja kui juba Tartusse minek, siis astuge läbi ka mänguasjamuuseumi galeriist, kus on avatud flamenkonukkude näitus “HISPAANIA TANTSIB” koostöös flamenkostuudioga Duende.
