Tapased – Hispaania suupisted

Alustame kõigepealt hispaania keele tunniga 🙂 Sõna “tapa” tuleneb hispaania keele sõnast, mis tähendab kaas, mitmuses on tapas, tegusõnana tapar, mis tähendab “katma”.

Tapased on toonud sõnaraamatusse ka juurde eraldi väljendid nagu tapeo, tapear või ir de tapas. Korraldatakse eraldi tapaste tuure (tapas hopping), kus õhtu jooksul käid erinevates baarides ja maitsed joogi kõrvale erinevaid tapaseid. Selle postituse jaoks tegime päris mitu tuuri 🙂

Selle kohta, kuidas tapased Hispaania toidukultuuri jõudsid, on liikvel mitmeid jutte.
Enamlevinud legendid, kuidas tapased siia ilma sündisid

Vanim lugu tapase ajaloost väidab, et see leiutati esimest korda 13. sajandil. Kastiilia kuningas Alfonso X paranes haigusest, juues söögikordade vahel veini koos väikeste roogadega. Pärast oma tervise taastamist andis kuningas korralduse, et kõrtsid ei tohi klientidele veini serveerida, kui sellega ei kaasne väike suupiste ehk “tapa”.

Kuningas Felipe III 16. sajandil olevat olnud arvamusel, et joomise ajal suupisteid süües väheneb purjusolek ja sundis baarmene, et nad serveeriksid jookide juurde suupisteid. Samuti oli siis vähem kõrtsikaklusi, kuna mõlemad käed olid kinni 🙂

Ühe teooria kohaselt olid 18. sajandil või veidi varem kõrtsiomanikud üldiselt kirjaoskamatud, mis tähendab, et enamik kõrtsiomanikke ei osanud menüüd välja kirjutada, ja kui nad seda tegid, siis ei osanud neid keegi lugeda! Selle asemel viisid kõrtsiomanikud oma peamiste roogade väikesed näidised ringi, et külalised saaksid neid proovida, mida serveeriti selle poti kaanel (la tapa), milles need olid valmistatud.

Teine lugu väidab, et 19. sajandi kuningas Alfonso XIII külastas Lõuna-Hispaanias asuvat Cádizit ja tellis kohalikus kõrtsis veini. Kuna linnas oli tuuline ja tolmune, pani kelner veiniklaasi peale singiviilu, et vältida liiva sattumist veini sisse. Kuningale meeldis, et ta sai veini kõrvale sinki süüa ning Hispaania rahvas kopeeris seda stiili, et iga veiniportsjoni juurde antakse ka sinki.

Räägitakse ka, et Sevillas serveerisid baarmenid šerrit, õlut või veini, mille peal oli taldrik, et hoida kärbseid ja muid putukaid joogist eemal. Nad leidsid, et kui nad panevad taldrikule ka väikese suupiste, aitab see ärile kaasa. Mõte toimis ja baare, mis jagasid neid tasuta suupisteid jookide kõrvale, hakati rohkem külastama. Kõrvalkasu oli see, et soolased suupisted panid inimesi rohkem ja kiiremini jooma. Kuna taldrik toimis kui kaas (la tapa), siis nimetati neid suupistetaldrikuid tapasteks.

Lisaks jutustatakse ka, et kui vein oli halvasti käärinud, siis pandi peale tasuta viil kanget juustu, et kehva veini lõhna poleks tunda.

Olgu kuidas on, aga tapased ehk Hispaania väiksed suupisted on olulisel kohal Hispaania köögis ja levinud ka üle maailma. Neid serveeritakse nii alkohoolsete kui ka mittealkohoolsete jookide kõrvale baarides ja kohvikutes.

Valik erinevaid tapaseid

Vanadel aegadel oli tapase taldrik tasuta ja pidid maksma vaid joogi eest. Mõnes Hispaania linnas, näiteks Granadas ja Madriidis saab ka praegu valitud kohtades suupäraseid tapaseid koos joogiga tasuta. Aga reeglina ole valmis siiski tapaste taldiku eest eraldi maksma.

Tavaliselt minnakse tapasidele enne hilist hispaania õhtusööki, aga see võib olla ka omaette söögikord. Vahel ei ole tapase-baarides toole, vaid ainult baarilauad või kõrged lauad-tünnid. Mõnes tapasebaaris visatakse oma kasutatud hambaorgid ja salvrätikud maha. Ära siis imesta, kui põrand pole puhas.
Kuhu minna tapaseid sööma Marbellas?

Meie üks lemmikkoht on Lekune Bar Marbellas (Avda. Fontanilla, s/n – Local 1 Granada Building Marbella). Esimene kord arvasime, et sealgi on tapased tasuta, aga kui läks arve maksmiseks, siis luges teenindaja tikud kokku. Tikk B oli 2€ ja tikk C oli 2,70€. Teenindaja käis ringi ja pakkus aga erinevaid maitseid – grillitud krevetid küüslauguõlis, miniburgerid, erinevate määretega saiad, kroketid, singid, vorstikesed jne. Üks amps siit ja teine sealt ja nii see fingerfood kõhu täidabki.
Mida siis kutsutakse tapaseks?

Kõige tavalisemad toidud, mida süüakse tapa’na, on soolatud liha, nagu jamón Iberico või chorizo, serrano sink, mereannid, oliivid, juustud (valmistatud tavaliselt lamba- või kitsepiimast), sardiinid, anšoovised ja muud kergesti valmistatavad tooted, mis nõuavad vähe või üldse mitte toiduvalmistamist.

Väga levinud on praetud kartulid vürtsika kastmega (patatas bravas), Hispaania omlett ehk kartuliomlett (tortilla de patatas), lihapallid tomatikastmes või fritüüritud kalmaarirõngad või kaheksajalg.

Kartuliomleti põhikomponendiks on aeglaselt pannil küpsenud kartulid ja munad, juurde lisatakse hakitud sibulat, paprikat ja vürtsikaid sealihast vorstikesi ehk chorizo’t.

Tapasepõhjana kasutatakse soolaseid küpsiseid, saia- või sepikuviile, millele valatakse pisut kvaliteetset ja soovi korral ka küüslaugu, pipra või basiilikuga maitsestatud oliiviõli.

Traditsioonilised Hispaania tapased

Boquerones – valged anšoovised, mida serveeritakse äädikas (boquerones en vinagre) või praetud

Gambas al Ajillo – krevetid, mis on praetud rohkes küüslauguga maitsestatud oliiviõlis

Calamares Fritos – praetud kalmaarirõngad

Albondigas – lihapallid kastmes

Patatas bravas – praetud kartulid vürtsika kastmega

Croquetas – hispaania kroketid

Pimientos de Padrón – fritüüritud väikesed vürtsikad paprikad

Pulpo a la gallega – Galicia stiilis keedetud kaheksajalg kartuli ja paprikaga

Solomillo al whiskey – viinakastmes keedetud sea- või veisemedaljonid

Tortillitas de camarones – krevetiomlett

Tortilla Española – Hispaania kartuliomlett

Pinchos – leivatükid määrdedega

Alioli – spetsiaalne küüslaugukaste

Chorizo – vürtsikas salaami

Marineeritud oliivid (aceitunas)

 

Kui sa ei ole kunagi proovinud tapaseid, siis peaksid tõesti tulema Hispaaniasse, et teha üks või mitu tapase tuuri.

Kohtumiseni Hispaanias!