Mõni sõna hispaania keelest

Hispaanlased, nagu ka teised suurriigi esindajad, ei kipu rääkima muud keelt kui oma emakeelt.

Kui vestluspartner on aru saanud, et ma püüan rääkida hispaania keeles, siis vahel on mõni inglise keelse sõnaga mind toetanud, aga reeglina ole valmis siiski ennast arusaadavaks tegema kohalikus keeles.

Mida siis olen õppinud ja mis on mulle naljakaid olukordi toonud?

Kõigepealt hääldusest

Üldiselt on hispaania keele hääldus nagu kirjapilt. Samas on mitmeid erandeid.

LL

Kaks ll-tähte häälduvad kui ij. Ehk siis mitte Marbella, paella ja calle, vaid [Marbeija], [paeija], [caije].

Seega kui su nimi on Kalle, Malle, Ella või Vallo, siis sind kutsutakse kui [Kaije], [Maije], [Eija] või [Vaijo].

J

Kui sõna alguses on j-täht, siis see hääldatakse kui h-täht, sageli kõlab isegi kui kaks hh-tähte. Ehk siis ajo (küüslauk) [ahho], Jose [Hose], Javier [Havier] jne.

H

Aga h-tähte ei hääldata üldse.

Y

Kui on sõna lõpus y-täht, siis hääldatakse seda kui i. Näiteks soy (olen) [soi]. Igal pool mujal kui j. Näiteks yo (mina) [jo]. Siin loob erandi geograafiline piirkond. Ütlesin yo [jo] asemel [džo] ja õpetaja ütles, et on õige. Rääkisin lihtsalt Kesk-Ameerika hispaania keelt, Hispaanias on [jo].

C

Kui c järel on a, o, u, siis hääldatakse kui [k], näiteks casa (maja) [kaassa].

Aga kui c järel on e või i, siis hääldatakse kui [the (inglis keele moodi) ja veidi s’i on juures], näiteks cerveza (õlu).

Täheühendid

ja, ge, gi, jo, ju – hääldad ja [ha], ge [he], gi [hi], jo [ho], ju [hu].

ga, gue, gui, go, gu – hääldad ga [ga], gue [ge], gui [gi], go [go], gu [gu].

Vahel juhutub

Hispaania keeles on mitmeid väljendeid, kus ühe tähe muutus, toob sõnale teise tähenduse.

Õpetaja küsis Linda käest, et kas oled abielus. ¿Estás casado? (Kas oled abielus?)

Linda ütles, et Un poco (Veidike). Ta arvas, et õpetaja küsis, kas oled väsinud? ¿Estás cansado?

Või ma pidin ütlema lause, et õpetaja on hea, aga ütlesin, et õpetaja on hot.

Manuel es bueno – Manuel on hea inimene

Manuel esta bueno – Manuel on hot.

Nii ser kui ka estar tähendavad mõlemad „olema“.

Ja need sarnased sõnad…
Poes pean mõtlema, kas küsin, kus on siin küüslaugud või kus on siin silmad (ajos [ahos] – küüslaugud või ojos [ohos] – silmad).
Või siis Pimiento (paprika) ja Pimienta (pipar).

Vajalikke väljendeid

Por favor, hable más despacio – palun rääkige aeglasemalt.

Hispaanlased räägivad tõsiselt kiiresti. Ma ei suutnud alguses sõnade vahesid eristada, minu jaoks oli kogu jutt ühe-sõnaline. Kui tutvustasin eestlasi, siis ütlesin, et hispaanlane võib teha väikse uinaku, kui eestlane räägib. Me oleme lihtsalt nii aeglase kõnepruugiga.

Entrada – sissepääs
Salida – väljapääs
Et teaksid parklas, kust saab sisse ja kust saab välja.

Empujar – lükka
Tirar – tõmba
Ustele lisatud sildid. Hoolimata lugemisoskusest, proovin ma tavaliselt mõlemat varianti.

Mida veel võid siltidel kohata?

Aseos – tualetid
WC – WC
Caballeros – härrad
Señoras – daamid
Libre – vaba
Ocupado – kinni
No fumar – suitsetamine keelatud
Privado – eravaldus
No pasar – sissepääs keelatud

Viisakusväljendeid

Por favor – palun
Gracias – aitäh
Muchas gracias – suur tänu
Hola – tere
Buenas – tere (mitteametlik)
Buenos días – tere hommikust (kasutatakse enne keskpäeva)
Buenas tardes – tere päevast
Adiós – head aega
Buenas noches – head õhtut; head ööd
¡Hasta luego! – näeme hiljem
Disculpe – vabandust (kui küsid midagi või pead kitsas kohas inimestest mööduma), formaalne
Disculpa – vabandust, mitteametlik
Lo siento – vabandust (kui palud andeks)
Perdón – vabandust (midagi juhtus teie süül)
Sí – jah
Sí, gracias – jah, palun
No – ei
No, gracias – tänan, ei.

Selline oli väike sissejuhatus hispaania keelde