Õpime hispaania keelt – I

Eve Keerus-Jusupov


Autor
: Eve Keerus-Jusupov, Merlis Homes SL CEO.
Aitan leida sulle teise kodu või äripinna siin Costa del Solis.

Hispaania keel on rikas ja elav keel, mis täis kultuuri ja ajalugu. See on ametlik keel 20 riigis ning ÜRO, Euroopa Liidu ja mitmete teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ametlik keel.

Hispaania keele eripära seisneb selle mitmekesisuses. Sõltuvalt piirkonnast, kus seda räägitakse, võid kohata erinevaid aktsente, sõnavara ja isegi grammatikat.

  • Castillano (Kastiilia keel): see on Hispaania riigis kõige laialdasemalt kõneldav murre, see on nö standardkeeleks. Kastiilia keelt kõneldakse peamiselt Kesk-Hispaanias (sh Madridis) ja see on mõjutanud suuresti ülejäänud hispaania keele variante.
  • Andaluusia murre: Andaluusia piirkonnas kõneldakse mitmeid murreid, millest mõned võivad olla teistele hispaania keele kõnelejatele raskesti mõistetavad. Mul on aeg-ajalt raske siin aru saada, kuna minu kõrva jaoks kohalikud lihtsalt “söövad” sõna lõpud ära.
  • Katalaani keel: Katalaani keel on Hispaania Kataloonia piirkonna ametlik keel ja see erineb kastiilia keelest. Koolis õpetataksegi eraldi ka katalaani keelt.
  • Galicia keel: Galicia piirkonnas kõneldakse galicia keelt, mis on keldi päritolu ja erineb samuti kastiilia keelest. Galicia keel on Galicia autonoomse piirkonna ametlik keel.

Erinevaid murdeid ja keeli on veel, tutvume meie hispaania (kastiilia) keele sõnavaraga.

Kõigepealt hääldusest

Üldiselt on hispaania keele hääldus nagu kirjapilt. Samas on mitmeid erandeid, mis eriti tulevad välja piirkonniti. Nt, on Hispaania hispaania keel ja Ladina-Ameerika hispaania keel.

LL

Kaks ll-tähte häälduvad kui ij. Ehk siis mitte Marbella, paella ja calle, vaid [Marbeija], [paeija], [caije].

Seega kui su nimi on Kalle, Malle, Ella või Vallo, siis sind kutsutakse kui [Kaije], [Maije], [Eija] või [Vaijo].

J

Kui sõna alguses on j-täht, siis see hääldatakse kui h-täht, sageli kõlab isegi kui kaks hh-tähte. Ehk siis ajo (küüslauk) [ahho], Jose [Hose], Javier [Havier] jne.

H

Aga h-tähte ei hääldata üldse.

Y

Kui on sõna lõpus y-täht, siis hääldatakse seda kui i. Näiteks soy (olen) [soi]. Igal pool mujal kui j. Näiteks yo (mina) [jo]. Siin loob erandi geograafiline piirkond. Ütlesin yo [jo] asemel [džo] ja õpetaja ütles, et on õige. Rääkisin lihtsalt Kesk-Ameerika hispaania keelt, Hispaanias on [jo].

C

Kui c järel on a, o, u, siis hääldatakse kui [k], näiteks casa (maja) [kaassa].

Aga kui c järel on e või i, siis hääldatakse kui [the (inglis keele moodi) ja veidi s’i on juures], näiteks cerveza (õlu).

Täheühendid

ja, ge, gi, jo, ju – hääldad ja [ha], ge [he], gi [hi], jo [ho], ju [hu].

ga, gue, gui, go, gu – hääldad ga [ga], gue [ge], gui [gi], go [go], gu [gu].

Tervitused ja viisakusväljendid

  • Por favor – palun
  • Gracias – aitäh
  • Muchas gracias – suur tänu
  • Hola – tere
  • Buenas – tere (mitteametlik)
  • Buenos días – tere hommikust (kasutatakse enne keskpäeva)
  • Buenas tardes – tere päevast (kasutatakse peale keskpäeva – 12:00 kuni 19:00 või 20:00 õhtul)
  • Adiós – head aega
  • Buenas noches – head õhtut; head ööd
  • ¡Hasta luego! – näeme hiljem
  • – jah.
  • Sí, gracias – jah, palun.
  • No – ei.
  • No, gracias – tänan, ei.
  • Encantado/Encantada /Mucho gusto – meeldiv tutvuda.

Lihtne vestlus

  • ¡Hola! ¿Cómo te llamas? või ¿Cuál es tu nombre? – Tere, kuidas on su nimi?
  • ¡Hola! Me llamo Anna. ¿Y tú? – Tere, minu nimi on Anna. Ja sinu nimi?
  • Me llamo Juan. ¿De dónde eres? – Minu nimi on Juan. Kust sa pärit oled?
  • Soy de Estonia. ¿Y tú? – Olen Eestist. Ja sina?
  • Soy de España. – Olen pärit Hispaaniast.
  • ¿Cuántos años tienes? – Kui vana sa oled?
  • Tengo 48 años. – Olen 48 aastat vana.
  • ¿Tienes hermanos o hermanas? – Kas sul on vendi või õdesid?
  • Tengo una hermana. – Mul on üks õde.

Artiklid

Kui räägid konkreetsest raamatust, kasutad ‘el libro’. Kui aga viitad üldiselt raamatule, siis ‘un libro’.

  • “El” ja “La”Need on määravad artiklid, mida kasutatakse konkreetse isiku, koha või asja tähistamiseks.
    “El” on meessoost nimisõnade ees. Näide: “El libro” (raamat, konkreetne raamat).
    “La” on naissoost nimisõnade ees. Näide: “La casa” (maja, konkreetne maja).
  • “Un” ja “Una”Need on umbmäärased artiklid, mida kasutatakse, kui räägitakse üldiselt mingist isikust, kohast või asjast, mitte konkreetsest.
    “Un” on meessoost nimisõnade ees. Näide: “Un libro” (raamat, üldiselt, ükskõik milline raamat).
    “Una” on naissoost nimisõnade ees. Näide: “Una casa” (maja, üldiselt, ükskõik milline maja).

¿Tienes un libro? – Kas sul on raamat?

Sí, tengo un libro. – Jah, mul on raamat.

No, no tengo un libro. – Ei, mul pole raamatut.

El perro – koer
El gato – kass
El coche (Hispaanias) / El carro (paljudes Lõuna-Ameerika riikides) / El auto (mõnedes riikides) – auto
La casa – maja
El apartamento / El piso (Hispaanias) – korter
La nevera / El refrigerador – külmkapp
La camiseta – T-särk
La camisa – särk
El vestido – kleit

Nädalapäevad

  • Lunes – Esmaspäev
  • Martes – Teisipäev
  • Miércoles – Kolmapäev
  • Jueves – Neljapäev
  • Viernes – Reede
  • Sábado – Laupäev
  • Domingo – Pühapäev
  • ¿Qué día es hoy? – Mis päev on täna?
  • ¿Qué día es mañana? – Mis päev on homme?
  • ¿Qué día fue ayer? – Mis päev oli eile?
  • ¿Qué día es pasado mañana? – Mis päev on ülehomme?
  • ¿Qué día fue anteayer (antes de ayer)? – Mis päev oli üleeile?

Numbrid

  • 0 – cero
  • 1 – uno (una)
  • 2 – dos
  • 3 – tres
  • 4 – cuatro
  • 5 – cinco
  • 6 – seis
  • 7 – siete
  • 8 – ocho
  • 9 – nueve
  • 10 – diez
  • 11 – once
  • 12 – doce
  • 13 – trece
  • 14 – catorce
  • 15 – quince
  • 16 – dieciséis
  • 17 – diecisiete
  • 18 – dieciocho
  • 19 – diecinueve
  • 20 – veinte
  • 21 – veintiuno
  • 22 – veintidós
  • 23 – veintitrés
  • 24 – veinticuatro
  • 25 – veinticinco
  • 26 – veintiséis
  • 27 – veintisiete
  • 28 – veintiocho
  • 29 – veintinueve
  • 30 – treinta
  • 31 – treinta y uno
  • 32 – treinta y dos
  • 33 – treinta y tres
  • 34 – treinta y cuatro
  • 40 – cuarenta
  • 50 – cincuenta
  • 60 – sesenta
  • 70 – setenta
  • 80 – ochenta
  • 90 – noventa
  • 100 – cien
  • 101 – ciento uno
  • 115 – ciento quince
  • 178 – ciento setenta y ocho
  • 200 – doscientos
  • 300 – trescientos
  • 1000 – mil
  • 2000 – dos mil
  • 3000 – tres mil
  • 1,000,000 – un millón
  • 2,000,000 – dos millones
  • 3,000,000 – tres millones
  • 1,000,000,000 – mil millones või un millardo

¡Buena suerte! (Edu!)